Järgmisest teisipäevast [23. jaanuar 2007] algab ka minu autokoolijütsipõli. Välja valisin paljude kanditaatide seast Plekk-Liisu autokooli [plekkliisu.ee], mis asub Narva mnt. 7 ehk siis Viru Keskuse kõrval. See omakorda satub vastuollu sellega, et Viru on koht träna-ahvidele, kuigi see on ainuke tõsiseltvõetav paik, kus müüakse meeste riideid.
Käisin siis paar päeva tagasi asutuse kontorist läbi ning sain paar paberikest, millest osad täitsin koha peal juba ning osad jäid hilisemaks lõbutsemisks.
Vahemärkusena see, et mu kass külitab klaviatuuri ülal ning meeleheitlikult üritab mu tähelepanu võita, mu näppude surkimise teel.
Tagasi autokooli juurde tulles: mul kästi rahad maksta 22. kuupäevaks ning dokumendid (passipilt ning tervisetõend) 23.
Eile liiklesin kõikide põhjuste kiuste optikaäris Lens, kus testiti mu silmanägemist: Alguses pandi aparaat silme ette ning fokusseeriti mingit lõbusat pilti õunapuuga. (Ma hakkasin seda vaatades tõsimeeli naerma) Seejärel anti kätte lehvikutaoline latakas, mida oli tarvilik hoida ühe silma ees seni, kuni teisega loen tekste seina pealt. Väga naljakas oli värvipimeduse test: optik (väga tähtsa ametinimetusega, mis mulle kohe kuidagi meelde ei jäänud) küsis, kas ma olen värvipime ning ma vastasin "ei". Selle asutuse külastuskäig lõppedes kirjutati minu kohta ühele lehele paar numbrit ja märkus "Autosõiduks prille ei vaja" ning "Värvitaju: N". Kasseeriti 200.-, mis on märkimisväärne summa taoliste lihtsate testide eest.
Minu teekond viis mind edasi Tõnismäe polikliinikusse (Hariduse 6?), kus ma kohtusin, Tallinnas elatud aja jooksul, esimest korda oma perearstiga, kes osutus toredaks tädikeseks. Ta kuulas mu hingamisteid ning mõõtis mu vererõhku, mis hämmastas mind: 90/60. Sellest järeldan, et olen rahulik inimene, kuigi närveldan pidevalt. Õigem rahulikkuse näitaja peaks olema pulss, aga seda ta ei mõõtnud seekordsel külaskäigul. Seal asutuses kirjutati veel paar asja minu kohta ning kasseeriti kõigest 150.-. Elu on kallis.
Polikliinikust väljudes oli kuivast ilmast saanud vaikne sabin muutunud tugevaks vihmasajuks, mis muutus lähima 10 minuti jooksul jäiseks lumeks. Koju jõudes ma sõna otses mõttes tilkusin. Õnneks on mul meeldiv Nike'i jope ning see oli juba 30 minuti pärast täiesti kuiv.
4. aprillil lõppeb mu koolitus ja peale seda on Eesti teedele oodata järjekordset hullunud juhti, kes ei tunne huvi fooris põlevate tulede vastu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Minu silmanägemine pole üldse korras, varsti hakkan lugedes ja arvuti taga kirjutades prille kandma:P
ReplyDeleteja mina kavatsen autokooli järgmine aasta sügisel minna. Aga edu sulle autokoolis!:)
ps! ja sul on endiselt huvitavad sissekanded:D
Mu silmaarst oleks võinud mulle täpsemalt rääkida, mis seal paberil kirjas on ja teiseks võiks see paber mul kodus veel olla, sest siis saaks keegi targem seda kommenteerida.
ReplyDeleteMis autoga sa siis sõitma soovid hakata ja mis oleks esimeseks pikemaks sihtpunktiks, kui saad load kätte ja tuleb suvi?
Komavigu on mul metsikult. :)
ausalt öeldes ma ei teagi, et mis autoga, eks siis paistab. Aga noh, esmalt ma ikka üritan Eesti maal ringi sõita, ja siis võibolla satun kuhugi piiri taha ka:D
ReplyDeleteMark pole tähtis, peamine, et see on roosa. :)
ReplyDeleteRoosa auto isegi sobiks mulle võibolla :D
ReplyDelete