Pakkimist alustasin täpselt tund enne kodust lahkumist, kui olin duši alt tulnud. Praeguseks on kõik vajalik kraam juba kotis valmis ja ootab äralendu.
Kuni viimase hetkeni oli plaanis võtta sülearvuti kaasa, aga siiski suutis mu ema ja ka õde mind ümber veenda, et neil ju on ka arvuti olemas ja lisaks pidavat sellega suuremat sorti jama kontrollis olema.
Seejärel uuris mu ema, et kas ta hakkab oma telefoni akulaadijat kaasa võtma, et neil on ju kindlasti olemas, mispeale ma avasin oma targa suu ning sõnasin, et neil on seal ju 110V, mistõttu meie laadijad seal ei töötagi. Sekund hiljem oli pilk digika laadija peal ning ma hakkasin britte kiruma.
Seda meeldivalt astronoomilist juttu kirjutades tuli meelde, et mu telefoni aku on varsti niikuinii tühjaks saamas ning tänu sellele mõttele ma suutsin ennast jälle kiruda. Samas pole Inglismaa eriti kauge maa ka ja 5 päeva ilma telefonita on peale TENi Suveparlet käkitegu - see toimus Tõrvaaugus, Aegviidu lähistel ning seal ei olnud mitte grammigi levi. Korra helistasin oma armsamale, kui olime poes alkoholi ostmas.
P.s. Ma katsetan ühe lause ära, mis aasta tagasi üks inglane mulle õpetas: "What's the crack 'bout gos?". See peaks vallandama suure jutuvadina! Näiteks juuksurisalongis!
No comments:
Post a Comment