Rebased ka minu poolt.

Täna oli siis lõpuks see päev, kus meie kool alustas rebaste ristimist. Kõvasti on sellega olnud eelnevatel päevadel boleemikat, enamasti seetõttu, et huvijuht soovib näidata oma võimu ning seega ei üritab kontrollida õpilaste tegemisi.
Tegelikult kogusime juba eile keset päeva rebased korraks kokku, et jagada igale retsijale üks rebane. Mina sain ühe tüdruku, kes on minust igas mõõtmes suurem. Õnneks ei tohtinud me nendega midagi eriti teha ja seega ei pidanud ma teda retsima.
Esiteks oli meie klassil 3 tundi. Retsimine toimus 6. ajal. wiipii. Vahepeal suutsin üles panna tehnika, millega tuli ka probleeme, sest koolis pole 3,5 mm RCA'lt 5mm üleminekut. Helistasin koju ja lasksin õel autoga selle kohale tuua.
Ühes vahetunnis tegime rebastega, kõik ilusad punased, vurrudega ja poistel küünedki punased, ringi koolimajas, lauldes neile sõjaväelikku viisijuppi.
Kätte jõudis 6. tund ja me lasksime rahva aulasse. Esiteks kohe kõik põlvili üksteise seljataha ja siis neljaks loe. Jagasime nad meeskondadeks ja siis hakkasid peale mängud. Iga meeskond pidi tekitama ühest meeskonna liikmest maskoti ja mõtlema endile ka nime. [illustreeriv pilt tuleb õhtupoole] Nad olid ikka erilised geeniused.
Esimene mäng oli mündi edasiandmine kõhult kõhule. Nad ei olnud piisavalt kavalad, et see, kellele see münt antakse läheb teise inimese kõhule ja neil oli ikka piisavalt jamamist, thus giving me plenty to shoot. Teine mäng oli suck&blow. Hiiglasliku paberilehega. Väga mannetu.
Kolmas mäng oli karaoke- kõrvaklapid pähe, mikker kätte, ainult laulja kuuleb muusikat ning peab selle järgi ka siis laulma. Mingil hetkel, kui mul tekkis tahtmine, lasksin ma ka õiget laulu kõlaritesse. Üüjee. Saime ka külalisesineja, kelleks osutus meie kooli vilistlane.
Kolmandas mängus valiti taaskord meeskonna esindaja, kes pidi jagu saama tervest sibulast. Seda oli huvitav vaadata, kuis (kõik neli olid poisid) võistlejad läksid näost jubedalt punaseks.
Neljas mäng oli sarnane, aga seekord pidi käte abita ära jooma kausitäie pepsit ning ära sööma seal sees oleva viineri. Fuck yeah!
Vahepeal oli üks mäng, kus sidusime kõigi meeskonna liikmete jalad kokku ja nad pidid jooksma ühe inimeseni, teda puudutama ja siis tagasi jooksma. Nad ikka rabelesid metsikult.

Lõpuks loeti vannet, mis sisaldas endas suurepärast teksti: [Naistele] Kui jumalal ei ole patja, peate teie kõhust kõrgemal asuvate pehmete mügarikega neile seda asendama. Kui jumalal on külm, peate ennast tema vastu liibuma.
[Kõigile] Kui näete tänaval jumalat, peate te ta baari kutsuma ja talle mõned joogid välja tegema. Rahavaesel ajal peate te oma pungil rahakottidest suuremad rahatähed jumalatele andma.
Ja siis oli aeg, mil nad said oma paberid. Tekst oli ikka nagu tavaliselt, aga püänt oli ikkagi sees: nad pidid oma käe guašš värvi sisse kastma ja siis "käpajälje" paberile lisama. Lähim pesemiskoht oli kaks korrust all ja teises koridori otsas.

Üldiselt oli vägev retsimine, pilte sai palju tehtud, nalja oli veelgi enam. Nüüd väsinud ja tahaks duši alla minna, aga kõht on veel liiga tühi.