I lost my pussy

Tänasest alates ei pea ma kannatama seda pidevat jooksmist ühest toast teise, kardinate libisemise häält ja kõige selle järel ema karjumas: "Kao välja!"

Mu kass viidi maale, õe koju, elama.

- Ühelt poolt on see kurb, sest ta on ikkagi tore tegelane ja mõnus on, kui ta koju tulles ukse peal vastu tuleb.
+ Seda aega aga, mil ta tore ja armas on, ei ole palju.
+ Seega on mul rohkem hea meel, et sain tast lahti, sest ei pea enam koristama nii palju, ei pea jälgima, et ta mu voodit katki ei kraabiks, ei pea kandma valgekarvalisi musti T- ja muid särke ja riideid, ei pea mõtlema akent lahti tehes, et kus kass on, ega ta akna peale ei roni (ta kukub 1/5 kordadest, kui ta seal on, alla), [Kas koma peaks tulema sulu sisse või järele?] ma ei pea teda söötma ja tema prügi koristama.

Nii plusse kui miinuseid on üsnagi palju, aga siiski pikas perspektiivis ei ole kahetimõtlemist.