Saag V kinos Sõprus

Pealkiri sunnib mind rääkima selle sündmuse neljast aspektist, alustan oma suhtest kinoga.

Eriti sagedane külastaja ei ole, sest tihtipeale leian, et antud film ei ole väärt seda raha, mida selle eest kinod küsivad. Kinos on tore käia, aga siiski on see tunne ülehinnatud, sest istmed on ebamugavad (võrreldes diivaniga kodus) ja sinu ja su kaaslase vahel on miskine käetugi, popkorn kallis (ega maitse mulle eriti, krõpsud on paremad) ja see ekraan võib küll ilus ja suur olla, aga see muudab jälgimise vahel raskeks ja mugavad inimesed nagu me oleme, ei soovi me filmi, mille eest oleme maksnud 55 (Kosmos) kuni 120 krooni (pärast 18.00 Coca-Cola Plazas), vaatamiseks pead keerata.
Plussiks on kindlasti see, et tegu on sündmusega, kui kinno vaatama minna ja ka suurepärane helisüsteem.

Kino Kosmosega on selline tore lugu, et istumine ei ole enam lihtsalt halvem kui kodus diivani peal, vaid see on ebamugav. Punkt. Mina olen lühike inimene, sinna 175cm kanti ja kui ma istusin selg vastu seljatuge surutud (üpriski ebamugav asend täispika filmi vaatamiseks), oli mul põlvede ees 7-8 cm ruumi (190cm vend jääks juba siis kitsikusse), hästi natuke lösakile lastes kadus see ruum imeväel ja pidin oma jalad kerra tõmbama, toetama eesoleva tooli seljatoele. Õnneks ei istunud seal kedagi, sest ma vähkresin seal päris tihedasti.
See suurepärane helisüsteem, mis tavakinole suuresti mõtte annab, ei ole Kosmosele iseloomustuseks - surround sound on asendatud kahe kõlariga ekraani kõrval. Lisaks on kahel pool ekraani üpriski eredad väljapääsumärgid ja Saag on selline pimedamapoolne film, mis tähendab, et need segavad täitsa kenasti.

Saagide kogumikku naudin väga: tänapäeva softporno-märulite ja romantiliste komöödiate vahel on tegu mõnusalt karastavate filmidega. Nad panevad sind mõtlema, et mis järgmiseks juhtuda võiks, suutes alati sind petta ja eksitada.
See, et inimesi piinatakse on ka üpriski tore, sest eks see elu tegelikult selline olegi, mitte nii, et lähed Las Vegasesse, leiad sealt kena tüdruku, võidad mitu miljonit kasiinos ja väikeste raskuste järel elate õnnelikult edasi..

Nähes, et kinodesse on jõudnud Sae viies osa (ei jälgi eriti aktiivselt kinos toimuvad, nagu eelnevast tekstist võib aru saada), olin ekstaasis. Algselt pidime seda vaatama minema eile koos sõbra ja tema pruudiga, kahjuks leidis ta pruut, et talle ei meeldi õudusfilmid (Saag ja õudusfilm? See on rohkem õudne kui õudusfilm. Jah neil on vahe sees.) ja jäi katki. Otsustasime siis tüdrukuga, et läheme täna ja läksimegi.
Juba alguskaadrid olid pettustvalmistavad: näidati, kuidas pendliga lõigati meest pooleks, ent iga kord, kui tera inimese kehani jõudis, muudeti kaameranurka nii, et midagi polnud paista. Pärast seda oli pikalt täiesti mõttetut draamat, kus ei pidanud väga isegi mõtlema, kui siis ainult selle peale, kas näidatav kaader leiab aset filmi mõistes olevikus või on jälle heietus minevikku. Poole filmi pealt pidin seda küsima igaks juhuks, sest ei olnud arusaadav täielikult.
Õuduse puudumine jätkus filmi lõpuni. Väikesed mõttetud verisemad kohad olid, kuid see ei rahuldanud isegi 20% oodatud verejanust.

And to recap:
Kinoskäimine ei ole unistuste sekka kuuluv.
Kino Kosmos on kordades halvem kui harjumuspärane CC Plaza.
Filmisari "Saag" oleks pidanud lõppema kolmanda osaga, parimal juhul neljas osa otsa, kus enamus oleks saanud toimuda veel vana Jigsaw kavandatud plaanide järgi.
Saag V oli läbikukkumine.

Jäägem ootama kuuendat episoodi. Loomulikult ei lähe ma seda enam kinosse vaatama.


Lingid:
Saw V [imdb]
What happens in Vegas [imdb]
Forum Cinemas