Sunday, November 22, 2009

Supa-Staar (plex)

Eelmiseks korraks ostsime piletid, käisin laval laulmas ning ma sain auhinnaks listipääsmed. Nõnda oli võimalik ka täna minna saatesse kohale suurepärast bändi (ja ka staare) kuulama.

Pean koheselt ütlema: üle pika aja üks jubedamalt veedetud poolteist tundi. Pisut soe oli olla ning iga kord, kui keegi laulma hakkas, käisid mõnujudinad üle. Ma olin kui palavikus. Põsed punetasid, närvid kihelesid. Ja kusjuures kõige enam läksid hinge Jaanus ja Birgit. Nende laul, see siis tähendab sõnu, häält, muusikat, oskusi, kõike-kõike, oli lihtsalt vapustav.
Ka Marteni laul oli suurepärane. Mõnujudinaid oli küll kaks korda vähem kui Jaanuse puhul, aga samas oli esitus sama puhas kui oleks seda albumilt kuulanud, aga olemus seal lavas muutis selle 4 korda veelgi meeldivamaks.

Ott jäi nõrgaks. Võib-olla rikkusin selle ära Alendri ja Sandra Nurmsalu versioonide kuulamisega, aga olenemata sellest ootasin temalt veeeelgi enamat. Need neli "e"-d on pisut lamedad, ent Oti puhul on naljakas nokkida. Ta teeb kõike lihtsalt liiga hästi. Samas on ta oma lati vastava kõrguse peale juba seadnud ning nüüd tuleb tal kõigest oma varjust taaskord üle hüpata.

Getter jättis mind meeletult tuimaks: ta nägi küll üllatavalt kena välja, aga samas laulis ta ühe maailma kõige ebameeldivaid tundeid tekitava inimese laule. Miley Cyrus (ei huvita isegi, kas kirjutasin ta nime õigesti) ei ole laulja. Tema laulude puhul pole tähtis, kas need omavad mõtet, on seal sisu, meeldib talle seda teha. Tähtis on, et väikesed lapsed ostaksid teda. Ta on multifilm või lastesaade, kus on ette kirjutatud skript, ei midagi tõelist.
Tagasi Getteri juurde minnes: ta on suutnud varem paar õudset laulu täitsa mõnusaks laulda, seekord jäi ta esinemine väga kuivaks. Ei midagi nauditavat. Ei midagi, kasutan nüüd žürii sõna meeletu esinemise kirjeldamiseks, head.

Kas tõesti oli Anis jubedam kui Getter? Mulle algselt meeldis Getter nii lauljana kui ka inimesena enam kui Anis. Getter pole eriti madalamale pulgale läinud, aga samas Anis on tõestanud ennast kui pullimehena ning tunnen, et täna just sellest pisut puudu jäigi.
Esmalt ütleksin, et kuulates ta laulu originaali kostub sealt suurepärane back. Saan täitsa aru, et neile jagatakse imaginaarseid plusspunkte, kuid oleks võinud oma helilooja-mina pisut alla suruda ning kasutada originaali seadet veidike enam. Kui Anis ise ei ole võimeline laulma neid kauneid käike, las need naised seal taga vähemalt laulavad.
Ning kõige enam ajas mind närvi üks: So you know how to play the bass, big deal, noone cares. Visanud selle kuradi bassi kuumimal momendil seljale, võtnud mikri kätte ning laulnud otse MINULE! Oleks ta seda teinud, ma garanteeriks, et ta kiruks saate formaati, sest ta peaks mingit tobedat kantrit õppima hakkama.

Pisut kahju, et just tema saatest lahkus ja just nüüd, oleks tahtnud paar saadet teda veel laval näha, aga samas ta ego enam suurendamist vaja, lavalist julgust rohkem kui Eesti suurima lava jaokski tarvis ja kõik need, kes ta eest olid nõus oma telefoniarvet sadade kroonide võrra TV3 kasumi jaoks suurendama, on nõus ostma endale ja oma sõpradele-sõbrannadele Rock cafe pileti samuti ostma (eeldades, et ta annab kaks kontserti - üks kell 20.00 alaealistele ja teine 21.00 neile, kes vihkavad alaealisi RC-s).

Saade oli mõnus, iga kord paneb mind kahtlema, miks ma kardan, et ei suudaks elatist teenida täisverelise lauljana. Samas annab indu ja julgust ise kõvemini proovima ja laval vabam olema! Võimalik, et lähen järgmisel aastal isegi sinna eelvoorudesse katsetele.

No comments:

Post a Comment