Mees: "Mina armastan sind!"

Mulle ütles täna bussis üks täiesti suvaline, absoluutselt kaine mees, et ta armastab mind.

Lähemalt:
Koju tulles astus bussi üks usutunnistaja, mormoon, Usast. Suhteliselt hästi rääkis ameeriklase kohta isegi eesti keelt ja siis ta hakkas Jumalast rääkima: Jumal armastab sind. Mina armastan sind.
Ma ei lasnud tal üldiselt seda tavapärast "kas usud Jumalasse?" bullshiti ajada, vaid uurisin üldiselt mormoonluse ja selle erinevuse katoliku usust kohta.
Enamasti ma ei kuulnud, mis ta räägib, aga ta jutustas midagi jeesuse enda ehitatud kirikust jms.
Ta isegi pakkus külla tulla ja jutustada pikemalt, aga ütlesin, et sorri, ei tee sedasi.

Suht naljakas oli enamasti, sest tean keskmisest noorest rohkem luteri usu kohta. Mu ema õppis Soomes 3 aastat usuteadust. Õnneks oli see lihtsalt üks suvaline kõrgharidus, aga lihtsalt ma olen tänu sellele samuti veidike selle värgiga seotud olnud.

Ma uskusin väiksena tõsiselt Jumalasse, aga see kadus pärast päikesesüsteemi olemasolu teadasaamist. "Kuidas saab olla taevas, kui pärast taevast on veel midagi?" Praeguseks olen jõudnud järeldusele, et igaüks usub meist millessegi, olenevalt siis kas Jumalasse, iseendasse või metsahaldjatesse. Ei hakka teise mullahunnikut sorkima ja austan, kui teised minu oma rahule jätavad.