Peamine mõte:
"Mees, kes teadis ussisõnu" - eestluse hoidmine, käesoleva väärtustamine;
Saag II - elu väärtustamine;
Esimesed 330 lk (raamatu ainetel) oli täielik draama. Palju nuttu ja hala.
Järgmised 40 lk oli metsikut tapatööd.
Viimased 10 lk selgitas ära loo mõtte, andis puuduvad pusletükid, filosoofia.
Julgen väita, et üks kopeeris teise pealt odavalt maha. Head lugemist/vaatamist!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment